Hindamine
Inimeseõpetuse kursuse "Perekonnaõpetuse" hindamise alused tuginevad Riikliku õppekava nõuetele.
4.5. Hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamise
põhiline ülesanne on toetada õpilase arengut, kujundades positiivse minapildi ja adekvaatse
enesehinnangu, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamises, pakkudes võimalusi
enesehindamiseks. Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata
hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet. Õpitulemuste
hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui ka praktilisi ülesandeid.
Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:
1) selgitab ja kirjeldab mõistete sisu ning omavahelisi seoseid;
2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud
teadmistega ja igapäevaeluga;
3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid
lähtuvalt õpitulemustest;
4) demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust.
Praktiliste ülesannete puhul õpilane:
1) rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis;
2) demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis,
3) kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus.
4.5. Hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamise
põhiline ülesanne on toetada õpilase arengut, kujundades positiivse minapildi ja adekvaatse
enesehinnangu, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamises, pakkudes võimalusi
enesehindamiseks. Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata
hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet. Õpitulemuste
hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui ka praktilisi ülesandeid.
Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:
1) selgitab ja kirjeldab mõistete sisu ning omavahelisi seoseid;
2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud
teadmistega ja igapäevaeluga;
3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid
lähtuvalt õpitulemustest;
4) demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust.
Praktiliste ülesannete puhul õpilane:
1) rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis;
2) demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis,
3) kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus.
- Hindamine toimub vastavalt kooli hindamisjuhendile.
- Kontrolltööde ja kokku lepitud individuaalülesannete sooritamine on kõikidele õpilastele kohustuslik. Arvestan hindamisel õpilase individuaalseid iseärasusi.Kontrolltöödes on kergema taseme küsimused ( mõistete tundmine) ja raskema taseme küsimused ( mõistete rakendamine, analüüs, süntees ja hindamine).
- Kursuse jooksul tuleb õpilasel koostada vähemalt üks praktiline uurimuslik ülesanne, mis on vormistatud kooli uurimistööde koostamise juhendile vastavalt. Kursuse jooksul tuleb õpilasel koostada üks ettekanne vabalt valitud teemal perekonnaõpetuse ainekavast.
- Hindamisele kuuluvad loovtööd, rühmatööd ja referaadid, mille hindamiskriteeriumid lepime eelnevalt kokku.
- Hindamisel arvestatakse ka koostööoskusi ja tööde tähtajast kinnipidamist.
Veiko Hani. Hindamismudeleid. Tiirihüppe Sihtasutus
Tiia Pern, Katri Pern. Hindamisest inimeseõpetuses
| hindamisest_inimeseopetuses.rtf |
